Waldorflasteaed Kaur

 

Maja, kus tegutseb eralasteaed Kaur on ehitatud 1930. a. Algselt oligi siin lasteaed. Vahepeal aga pioneeride maja, hiljem muusika- ja kunstiringid ning mängurühmad. Hetkel tegutseb Koidula 14 majas 3 pererühma, kokku 72 lapsega vanuses 2-7 eluaastat.

 

LASTEASUTUSE ERIPÄRA

Waldorflasteaed on lapsele justkui teine kodu, kus tegutsevad head eeskuju andvad täiskasvanud, keda matkida ning erinevas vanuses lapsed, kes saavad omavahel suhelda, üksteiselt õppida ja üksteist aidata.

Waldorflasteaia töö aluseks on Rudolf Steiner`i (1861-1925) poolt välja töötatud inimeseõpetusele toetuv waldorfpedagoogika.

 

KASVUKESKKOND

 meie lasteaias on kujundatud nii, et:

·       laps saab kogeda mõtestatud ja arusaadavaid tegevusi, neid läbi elada, järele aimata ja mõista - nii õpib laps oma vanusest sõltuvalt tundma mitmesuguseid tegevusalasid, need   jõuavad näitlikult laste meeltesse, ning ühtlasi arenevad seoses elamuste ja tegudega lapse intelligentsus ja arusaamine maailmast;

·       lapse taju, kujundusjõude ja hinge arengut edendame kunstiliste tegevustega (lihtne maalimine ja voolimine, laulmine, ringmängud, liikumine);

·       mängumaterjali rõhutatult lihtsa kujundusega ergutame lapse sisemist aktiivsust kujutlemisel ja kujundavas tegevuses;

·       vabalt mängides ja koostegevuses teiste lastega õpib laps individuaalselt kasutama omandatud võimeid (intelligentsus, fantaasia, tajumine, käteosavus jms);

·       jutustuste ja instseneeritud mängude (nt muinasjutulavastused) abil omandavad lapsed rikkaliku kõnekeele – nii kujundame liikumise ja žestide keele abil välja lapse tajumis- ja mõistmisvõime;

·       õpetaja eeskuju läbi omandab laps oma elamustes ja tegudes moraalsed kvaliteedid – nii seob laps end moraalsusega, ilma et see mõjuks talle reeglite ja eeskirjadena väljastpoolt piiravalt.

Waldorflasteaiaõpetaja ülesandeks on olla oma igapäevase aktiivse mõtestatud tegevusega lastele matkimisväärseks eeskujuks, ergutades sel moel laste õppimist. Samuti on õpetaja ülesandeks märgata iga lapse individuaalsust ning seda suure südamesoojusega kaitsta ja toetada.

Rühmaruumid on lihtsad, viimistlusel on kasutatud looduslikke materjale. Värvid ruumis on mahedad. Rühmaruumid sarnanevad kodule. Igas rühmas on kööginurk, kus saab süüa valmistada, küpsetada, pesta nõusid. Toas on puidust lauad ja pingid. Lapsed söövad ühise laua taga koos õpetajatega. Nukunurgas saab nukke sööta, riietada ja magama panna. Mänguasjad on lihtsad, looduslähedased. Kasutatakse palju kive, käbisid, puutükke, puuklotse, riidelappe ja rätikuid.

 

Rühmas on loodusnurk, mis muutub vastavalt aastaajale, pühale ning mida saab kaunistada huvitavate okste, lillede ja kivikestega. Seal on ka küünal ja pilt aastaajast.

 

ÕPIKÄSITUS

Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava järgi on õppimine elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes.

Laps õpib

Waldorfpedagoogika rajaja R. Steiner on öelnud, et inimene on täiskasvanuna oma tegevuses vaba ja iseseisev, kui ta on lapsepõlves saanud piisavalt palju jäljendada mõtestatud tegevusi. Seetõttu kujundamegi me waldorflasteaias lastele õppimiseks rõõmsameelse, kaasaelamist ja jäljendamist võimaldava igapäevaelu.

Õppimisvõime eelduseks on huvi. Õpetaja ülesanne on äratada lastes huvi mitmekesiste tegevuste vastu ja lapsi neis tegevustes abistada. Huvi tekib lastes aga ainult siis, kui õpetaja ise on oma tegevusest innustunud ja on lastele matkimisväärseks eeskujuks.

Esimesel seitsmel eluaastal õpib laps maailma tundma seda kogedes ja teda ümbritsevaid inimesi matkidesning areneb keskkonnaga samastudes.

Seetõttu on õppimise põhivormiks waldorflasteaias matkimine, mis esialgu on alateadlik, hiljem aga teadlik. Laps matkib seda, mida ta näeb ja kuuleb. Ümbruses tajutu mõjub lapse kehas vahetult, tahte osavõtuta, ja viib vastavate liigutuste, miimika ning tegevuseni. Niisugune matkiv õppimine varases eas mõjutab soodsalt lapse füüsilise keha organite arengut ja on tema kogu edasise arengu aluseks.

Waldorflasteaia õppe- ja kasvatustegevused on suures osas suunatud lapse tahte kasvatusele, arvestades lapse koolieelse arenguperioodi vajadust tegutseda ja jäljendada. Seetõttu esitame nimetatud vanuses lapsele õppimismaterjali läbi lapse enese initsiatiivist lähtuva tegutsemise. Tegutsedes tekivad ja mitmekesistuvad lapse tunded; tunded kutsuvad esile mõtteid ja teadvustunud mõtteid saab kasutada igapäevaelus teadmistena.

Lapse teadvus endast ja maailmast areneb järk-järgult. Õppimise ja mõistete kujunemise protsess kulgeb väikelapsel suunaga tahe®tunne®mõte, mistõttu me esitamegi lastele kogu õppe-kasvatustegevuse abstraktsete mõistete asemel tegevuse ja tunnete tasandil.

Waldorflasteaias ei tegele me lapse intellektuaalsete oskuste arendamisega tavapärasel moel (lugema-, kirjutama- ja arvutamaõpetamisena), kuna waldorfpedagoogika ja antroposoofilise meditsiini aspektist ei ole see lasteaiaealisele lapsele eakohane. Selle asemel tegeleme me igapäevaselt ja mitmekülgselt laste lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse alusoskute arendamisega.

Lapse loomupärase matkimise seisukohast on lasteaiaõpetajatel oluline kasutada oma töös lastega lisaks autoriteedile ja teadmiste-oskuste vahendamisele ka oma isiksuse mõju ja rütmi kui töövahendit, distsiplineerijat, maailmaga tasakaalustajat ja lapsele turvatunde andjat.

Laste ealisi arenguvajadusi rahuldame waldorfpedagoogilistest põhimõtetest ja konkreetsest lapsest lähtudes. Õppe-kasvatustöö eesmärkide saavutamine laieneb waldorflasteaias lapse kogu lasteaiaeale, mille jooksul iga laps jõuab oma arengus kooliküpsuseni omal ajal ja viisil.

Sellest lähtuvalt on waldorflasteaias oluline:

·      luua ja säilitada turvaline keskkond, kus lapsel on võimalus rahulikult tegutseda ning kus valitsevad kindlad rütmid;

·      arendada lapse mänguoskusi ning anda aega ja ruumi lapse vabale mängule, kuna just vabas mängus kujunevad lapse õpivõimete alused;

·      luua lapsele mitmekülgsed võimalused liikumiseks, kuna lasteaiaealise lapse tervikliku arengu aluseks on tema kogu füüsilise keha (käte, jalgade ja keha) liikuvus ning õppiminegi     toimub selles eas füüsilise keha kaudu; motoorne valmisolek omab suurt tähtsust ka lapse eneseusaldusele, sotsiaalsetele võimetele ja meelte arengule;

·      hoida ja arendada lapse meeli, pidades seda silmas nii ruumikujunduses, lastega suhtlemisel kui ka erinevate õppe-kasvatustegevuste läbiviimisel;

·      pakkuda lapsele vaikuse- ja rahuelamusi, kuna sageli on laste meeled muljetest ja ümbritsevast mürast ülekoormatud;

·      luua lapsele õpikeskkond, mis võimaldab tal matkides osaleda igapäevaste praktiliste toimingute läbiviimisel koos täiskasvanute ja eakaaslastega nii toas kui ka õues;

·      aidata kaasa lapse igapäevaste toimetulekuoskuste kujunemisele, võimaldades tal osaleda erinevate kodutööde tegemisel, ilma milleta inimene elus hakkama ei saa;

·      toetada lapse positiivse ellusuhtumise ja enesehinnangu kujunemist;

·      arvestada lapse individuaalsust ja ealisi iseärasusi;

·      elada kooskõlas loodusega, võimaldades lapsel kogeda aastaaegade vaheldumise rütmi ning tähistades aastapühasid;

·      toetada lapse sisemist aktiivsust nii, et laps hangiks teadmisi ja saaks kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonnanähtuste kohta oma loomuliku huvi ajel;

·      soodustada lapse kujunemist tahtejõuliseks, teiste suhtes avatuks ning teisi arvestavaks ja koostöövalmis inimeseks, kes käitub vastavalt üldtunnustatud käitumisnormidele.

ÕPPE JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED

Oleme seisukohal, et lasteaed peaks olema lapsele justkui kodu, kus tegutsevad üheskoos usaldusväärsed täiskasvanud ja erinevas vanuses lapsed.

·      Peame oluliseks, et lasteaiarühmas on koos nimelt erivanuselised lapsed, kuna nii saavad väiksemad lapsed õppida suurematelt, suuremad aga võivad kogeda, mida tähendab olla vanem ja targem. Häid sotsiaalseid kogemusi võimaldab lastele ka erinevast rahvusest ning erivajadustega lastega ühes rühmas koosolemine.

·       Õppe- ja kasvatustegevus meie lasteaias on lapsekeskne: selleks loome lasteaias harmoniseerivalt mõjuva, täisväärtuslikke meelteelamusi pakkuva, laste arengut ja sotsialiseerumist soodustava kasvukeskkonna, milles on turvatunnet, hingesoojust ja rõõmsat tegutsemislusti.

         Füüsiline keskkond moodustub looduslikust materjalist valmistatud mööblist ja mänguasjadest, naturaalsetest häältest, kaunitest värvidest ja vormidest, kuna kokkupuude ehtsa ja puhtaga aitab äratada lastes loovuse;

         emotsionaalse õhkkonna kujundab õpetaja isiksus.

·       Laste vaimse turvalisuse ja eduelamused tagame õpetajate emotsionaalse soojuse ja positiivsusega.

·     Laste hinge arendamisel peame oluliseks laste ümbritsemist positiivsete hingeliste omadustega, nagu aupaklikkus, imestus ja tänulikkus. Selleks loob lasteaiaõpetaja õppe- ja  kasvatustegevuses situatsioone, mis juhivad lapse positiivsete, intensiivsete elamuste ja vaimustatud tegevuseni nii üksi kui ka koos teistega; situatsioone, mis toidavad nii lapse füüsilist kui ka psüühilist arengut ja elurõõmu.

·       Ainult täiskasvanult õpib laps elu - seepärast teevad õpetajad kõiki eluks vajalikke tegevusi rühmas koos lastega, võimaldades neil läbi elada maailma seaduspärasusi ning kogeda põhjusi ja tagajärgi.

·       Esimesel seitsmel eluaastal laps õpib ka inimeseks olemist täiskasvanult tema eeskuju jäljendamise kaudu, mistõttu pedagoogilised nõuded on waldorflasteaias suunatud eelkõige õpetajatele.

·       Oluline on õpetajatevaheline koostöö.

·      Õppe-kasvatustegevuses kasutame aasta-, kuu-, nädala- ja päevarütmi kui kandvat pedagoogilist printsiipi, mis aitab luua lapses turvatunnet ning mõista aja kulgu.

·      Väga oluliseks peame laste vaba mängu, kus laps kasutab kõike, mida ta oskab ja teab, ent kus tekib ka vajadus uute teadmiste järele, kujuneb välja keskendumisvõime, omaalgatus ja tegutsemisjulgus.

·        Kanname hoolt laste tervise eest, jälgides, et lasteaia päevakava oleks rütmiline ning toit tervislik ja võimalikult puhas säilitusainetest. Õues käime iga ilmaga ja õuesoleku aeg on võimalikult pikk. Õuemänguvahendid on füüsilist arengut ergutavad, võimaldades laste liikumisvajaduse mitmekülgset rahuldamist.

·      Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas esitatud 7 õppevaldkonda

       (mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika, liikumine)

       käsitleme lasteaia igapäevategevustesse põimituna. Lapse viimasel lasteaia-aastal pöörame peamist tähelepanu lapse kooliküpsusele ja teeme selles osas koostööd lapse vanemate ja eelkooli ettevalmistusrühmaga.

·      Õppe- ja kasvatustegevustes arvestame laste rahvuslikke, vanuselisi ja individuaalseid iseärasusi.

·     Väärtustame Eesti kultuuritraditsioone, järgides eesti rahvakalendri tähtpäevi ja vanu kombeid, ning arvestame ka teiste kultuuride eripäraga.

·     Meie lasteaia tegevus on lapse perekonnale avatud. Lapse igakülgse arengu toetamiseks teeme lapse vanematega koostööd, mis lähtub konkreetsest lapsest.

·     Kogu lasteaiaea tervikliku õppe­- ja kasvatustegevusega toetame lapse individuaalsuse arengut tema harmooniliselt kujunevas kehas, eesmärgiga saavutada lapse lasteaia lõpetamisel kooliküpsus.

 

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

Õppeaasta on periood ajavahemikus 01. septembrist kuni 31. augustini, mille vältel toimub õppe- ja kasvatustegevus meie lasteaias. Sügisel, talvel ja kevadel viime õppe- kasvatustegevusi läbi nii sise- kui ka välistingimustes. Suveperioodil viibime ja tegutseme aga koos lastega võimalikult palju vabas looduses. Õppeaasta jooksul on kaks vaheaega – jõuluvaheaeg ja suvevaheaeg. Õppe- ja kasvatustegevus toimub meie lasteaias käesoleva õppekava alusel eesti keeles.

Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimist kajastavaks dokumendiks on õppe- ja kasvatustegevuse päevik 3–7-aastaste laste rühmale. Nummerdatud lehekülgedega päeviku kinnitab lasteaia kolleegiumi juhataja oma allkirjaga päeviku viimasel leheküljel õppeaasta algul. Päevik on igale rühmale üheks õppeaastaks ja seda täidetakse kogu õppeaasta vältel.

Lasteaia lõpetamise aluseks on jooksval aastal koolimineva lapse arengu vastavus käesoleva õppekava sätestatud kooliküpsuse kriteeriumidele sama aasta kevadel. Lapse arenguiseärasuste või tervisliku seisundi tõttu taotleme põhjendatud vajadusel konkreetsele lapsele koostöös tema vanematega koolimineku pikendust.

 

 

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMINE

Elu põhineb erinevatel rütmidel ja nii ka töökorraldus meie lasteaias. Väikesel lapsel puudub veel arusaamine ajast - tema maailm hakkab liigenduma rütmi kaudu. Tegevuste kindel korrapärane järgnevus annab ajale mõõdu, tekitab mäletamise ja ootuse. Seetõttu juhindume waldorflasteaias õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel aastaaegade vaheldumise rütmist, rahvakalendri tähtpäevadest ja kristlikest pühadest.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel peame silmas aasta-, kuu-, nädala- ja päevarütmi. Aastaaegade vaheldumise, erinevate tähtpäevade ning pühadega haakuvad kalendrikuude peateemad ja jaotuvad nädalateemad, millest sõltuvalt valime muinasjutud, liisu- ja rütmisalmid, sõrmemängud, laulud, tantsud, luuletused, ringmängud, töötegevused jne.

AASTARÜTM

Aastarütm annab lapsele kogemuse aastaaegade vaheldumisest looduses ning inimeste tegevustest erinevatel aastaaegadel. Ühed ja samad teemad korduvad aastast aastasse, laps aga võtab nende sisu igal vanuseastmel vastu erinevalt. Mitmeid aastaid samas rühmas käinud laps tunneb aastaaegadega seonduvad tegevused tuttavatena ära, rõõmustab mäletamise üle ja märkab, et ta muutub tegutsemisel iga aastaga osavamaks. Samuti aitab kindla aastarütmi järgimine kujundada lapsel ajas orienteerumist. Näiteks laternate meisterdamine lasteaias meenutab lapsele Laternapidu novembris ja et sellele järgnevad varsti Jõulud. Laps mäletab ja oskab laternat juba ise teha ning saab väiksematele lastele seejuures abiks olla. Kordused loovad ka olukorra, kus laps ei pea midagi ära õppima üks kord ja alatiseks, vaid igal aastal pisut.

Aasta kõrgpunktideks on pühad, pühadeks valmistumine ja nende tähistamine ühise peoga. Peod annavad lapsele erilise teadlikkuse elust, kus kordub minevik, aga alati luuakse ka midagi uut. Kogedes pühade ootust, ilu ja austustunnet, kasvatab see lapses võimet tunda neid tundeid ka täiskasvanuna.

Igal peol on kolm faasi: ettevalmistus, pühitsemine ja järelkaja.

Ettevalmistustes ja peo läbiviimisel juhivad täiskasvanud koostööd lastega.

Järelkaja eest hoolitsevad lapsed tavaliselt ise. Kõik, mis ühe peoga seoses on toimunud, on järgmistel päevadel mõjuvaks inspiratsiooniallikaks laste tegevusele ja mängudele.

Aasta rütmiga on seotud ka aastaaegade laud, mis markeerib ja toob esile erinevate aastaaegade kvaliteedi. Selleks võib olla aknalaud, kirstukaas, kummut või mõni muu hästi nähtav koht ruumis. Aastaaegade lauale kujundame väikese maastiku sellest, mida loodus meile erinevatel aegadel pakub. Selleks võib olla huvitav puuoks, ajatatud kevadlill, kalliskivi vms, mis äratab lastes imestust, imeltust ja aukartust looduse väikeste imede ees. Lapsed võivad ka ise oma aardeid sinna panna. Selline väike aastaaegade laud on ruumis üheks rahulikuks paigaks, mis kutsub enda juures peatuma.

Aastapühad ehk looduse pühad koos nendeks ettevalmistumise, nende tähistamise ja järelkajaga ongi meie lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse aastaplaani aluseks. Aastapühad ja –peod, millega me läbime aastaringi, tugevdavad lapse elamusi, arusaamist aastarütmist ja looduses toimuvatest muutustest.

Waldorflasteaia aastaplaan koosneb järgmiste pühade tähistamisest:

·          Miikaeliaeg

·          Lõikuspüha

·          Laternaaeg

·          Advent

·          Jõulud

·          Kolmekuningapäev

·          Vastlapäev

·          Lihavõtteaeg

·          Suvepiknik ja kooliminejate pidu

Lasteaia aastapidudega saavad lapsed läbi elada kohalikke eesti rahvatraditsioone ja ka euroopa kultuuritraditsioone, mis loob lastele samuti aluse enda tundmiseks maailma kuuluvana. Peod ja nende ettevalmistamine annavad ka palju sotsiaalseid kogemusi.